vaba tarkvara arendamine

Hetkel kõige rohkem endale huvipakkuv arendusraamistik on kahtlemata Grails, mis asub grails.org aadressil. Antud raamistik arendus käib kahes vaates.

On nn. tuumikmeeskond, kes tegeleb raamistiku tuuma enda arendamisega ning sellele lisaks kõige olulisemate lisade arendamisega. Nemad on eraldi firma palgal ja tööks ongi selle raamistiku arendamine.

Selleks et raamistik oleks elujõuline ja areneks edasi kiiremini, kui seda antud meeskond suudaks pakkuda, on loodud kõigile kätttesaadav vigade ja parenduste jälgimise keskkond JIRA https://jira.grails.org/browse/GRAILS, kuhu saab saata vigu koos testidega, teha ettepanekuid uute võimaluste jaoks jpm, kommenteerida ja muidu aidata kaasa süsteemi arenemisele.

Kes aga soovib konkreetselt koodi kirjutada ja muudatusi keskele saata, kus nad peale koodi ülevaatust võibolla sisse võetakse, saab seda teha edukalt siin: https://github.com/grails.


Teine lähenemine mida antud ökosüsteem pakub on nn. pistikute arendamine. Kui muidu on ettenähtud et tuuma ja sellega seotud lisade arendamisel tuleb vigu hallata ettenähtud keskkonnas, koodi saata ettenähtud keskkonda ning oodata seal selle heakskiitu või tagasi lükkamist, siis pistikute arendus näeb välja teistsugune.

Kui sul on mingi mõte mõnest funktsionaalsusest ja leiad et seda võiks jagada teistega, pole vaja muud kui teha lähtekood kättesaadavaks kõigile ning olla samas ise seal selle haldur ja muudatuste vastuvõtja, pakkuda enda personaalset vigadehaldus keskkonda kus kasutajad saavad ise sinuga suhelda ning loomulikult luua ka enda dokumentatsiooni lehekülg.

Kui vastavad tingimused on täidetud, siis on võimalik vastav kood teha kõigile kättesaadavaks siin http://grails.org/plugins/ ja oodata tagasisidet ning jälgida statistikat. Antud keskkonnas kirjeldatud pistikud ei ole garanteeritud kvaliteediga vastava raamistiku tuuma arendava firma meeskonna poolt, küll aga seal on võimalik kogukondlikult nende kvaliteeti tõsta ja igaüks võib saada väga lihtsasti osa kommuunist.

OpenOffice kasutamine

Kui enamasti olen vaba tarkvara osas kasutanud pakkimisprogramme ja pildi vaatamise programme mis olid oma olemuselt väga lihtsad ja mugavad siis aastaid tagasi tekkis vajadus ülikooli lõputööd kirjutama hakata. Kuna enamus tööd tuli kirjutada õhtuti kodus ja ei saanud kasutada tööl olevat MS Wordi ja Excelit ning loomulikult polnud mul plaanis hakata selle jaoks MS Office litsentsi osta, tekkis mõte katsetada kas saab oma lõputöö kirjutada täielikult mõnes vabavaralises tarkvaras.

Kuigi OpenOffice oli sel hetkel alles oma esimeses versioonis (1.1 kui täpne olla), sisaldas ta ju täiesti kõik seda mida teksti kirjutamiseks on vaja  ning oli olemas isegi stiilide tugi, mis võimaldas kenasti peatükkidele oma stiilid külge panna ja nende alusel sisukorda genereerida.

OpenOfficet kasutasin töö kirjutamiseks ca pool aastat ja kogu töö sujus kenasti, algul tundus et programm on veidi uimasem kui seda oli Word, kuid mida aeg edasi seda rohkem harjusin seda kasutama. Ei häirinud isegi see veidi arhailisem väljanägemine, sest funktsionaalsus töötas kenasti ja seda polnud seal niipalju kui vastava aja Word 2003 juba sisaldas, seega kõik vajalik oli kenasti leitav.

Töö sai kenasti ära vormistatud ning esitatud ja peale seda intentiivsem OpenOffice kasutamine lõppes, kuigi aegajalt tuli mõne tuttava saadetud Wordi failide avamiseks seda kasutada, polnud seda sellises mahus enam vaja kasutada ja tööl oli keskkonna tõttu ikkagi MS tooted kasutusel.

Täna uuesti koolis käies ja koolitöid vormistades peab tõdema, et Apple poolt uutele Mac omanikele tasuta pakutav Pages ja Numbers tooted on oluliselt kiiremad, mugavamad ja ilusamad kui OpenOffice, aga peamiselt võluvad ka just oma lihtsusega, mida OpenOffice pakkus juba 10 aastat tagasi.

Blogimine kui asutusesisene teadmiste jagamine

Suurtes IT-ga tegelevates organisatsioonides tihtipeale ei jõua igapäevaselt presentatsioonidea tutvustusi või koolitusi korraldada (aega on vähe ja vähemalt 1 tunnine esitlus nõuab vähemalt 1 päevast ettevalmistust), lisaks on vaja kõik inimesed sobival ajal kohale saada.
Küll aga on reaalne vajadus pidevalt uusi lahendusi, suundi või kogemusi tutvustada, jagada ning selleks e-posti kanali kasutamine ei toimi, sest see enamasti "upub" saja teise igapäevase kirja vahele ära ja inimesed lihtsalt kas ei pane tähele seda või neil pole aega seda antud hetkel lugeda, hiljem on see info juba kadunud. Seda enam et tagasisidet anda, nii et kõik seda näeksid eeldaks kõigile teistele töötajatele ka koopia saatmist mille võiks kvalifitseerida juba spämmimiseks.

Milline oleks siis efektiivne võimalus oma teadmised lühikese ajaga soovijateni viia?
Kindlasti on siin võimalus kasutada näiteks asutuse siseveebi või wikit, aga need on enamasti pigem ametlikumad ja struktureeritumad, seega konkreetse isiku personaalsemaks kanaliks võiks olla hoopis blogi.

Blogi on konkreetse isiku oma ja väljendab otse tema arvamust, seega koolitamiseks ja isiklike kogemuste ja teadmiste edasiandmiseks võiks see kõige paremini sobida. Enamus blogimootoreid sisaldab ka kommenteerimise võimalust, seega saab alustada asjast huvitatutega diskussiooni, ilma et see risustaks teiste kaastöötajate postkasti.

Blogi võib pidada avalikult internetis, kui info pole salajane, aga võib ka samas konfidentsiaalsema info puhul luua sisevõrku oma blogileht. Kes kasutavad asutuse sees näiteks Atlassiani Confluence nimelist wiki-toodet, siis see toetab igale registreeritud kasutajale blogi loomist väga lihtsasti.

Autor ise siiani blogi pole pidanud, vaid on üritanud eelpool mainitud kanalites oma infot edasi anda (epost ja wiki), kuid näha on et need pole siiamaani väga efektiivsed olnud ja plaan on edaspidi mitteformaalset infot mis alles hakkab oma kuju võtma ja vajaks pigem rohket tagasisidet just siseblogina hakata edastama.

Esimese blogipostituse (martjarvi.blogspot.com) tegin eelmise aasta sügisel kui sai käidud USA-s Spring arendajate konverentsil, kus üks  tööülesanne oli koju ära tuua kõik olulised teadmised ja infokillud. Mõtlesin pikalt, kuidas seda efektiivselt teha, sest kuni siiani tegin kokkuvõtteid siis kui reisidelt tagasi, aga siis alati palju detaile läks kaotsi kuna lihtsalt kõike ei mäletanud. Seekord üritasin blogi pidada iga päeva õhtul kui konverents läbi ja teadmised värsked.

Tagasiside oli kaastöötajte poolt väga positiivne sest info oli detailne ning neile meeldis mõte, et nad said lugeda infot juba siis, kui ma alles reisil olin (ajavahe tõttu neil oli mugav alati hommikul tööle tulles näha minu eelmise päeva sündmuste kokkuvõtet).